Tarbimislaen maksehäirega

Eestis on paljud inimesed vähemalt korra elus kokku puutunud olukorraga, kus arved kuhjuvad ja maksed jäävad hiljaks. Maksehäire on märge inimese krediidiajalugu mõjutavas registris, mis võib muuta laenu saamise oluliselt keerulisemaks. Kui tavapärane tarbimislaen on kättesaadav suuremale hulgale inimestele, siis maksehäiretega taotlejate puhul on tingimused oluliselt rangemad.

Mis on maksehäire ja kuidas see tekib?

Maksehäire tekib siis, kui inimene jätab oma finantskohustuse õigeaegselt täitmata. See võib olla seotud laenu, liisingu, järelmaksu, kommunaalarvete või isegi telefoniarvete tasumisega. Kui võlgnevus kestab pikemat aega ja see kantakse registrisse (nt Krediidiinfo või Eesti Inkassoteenuste andmebaas), muutub see ametlikuks maksehäireks.

Oluline on mõista, et isegi väike ja esmapilgul süütu viivitus võib tulevikus mõjutada oluliselt laenusaamise võimalusi. Pangad ja laenuandjad kontrollivad taotlejate tausta alati.

Kas tarbimislaen maksehäirega on üldse võimalik?

Üldreeglina välistavad enamik suuremaid panku ja usaldusväärseid laenuandjaid aktiivse maksehäirega klientide rahastamise. Siiski on turul tegutsemas väiksemaid krediidiettevõtteid, kes pakuvad laene ka maksehäiretega inimestele, kuid tavaliselt on tingimused oluliselt karmimad:

• Kõrgem intressimäär.

• Lühemad tagasimakseperioodid.

• Madalamad summad.

• Täiendavate garantiide või käendajate nõue.

Seetõttu tuleks selliseid pakkumisi käsitleda ettevaatlikult.

Milleks võidakse otsida laenu maksehäiretega?

Praktilised põhjused võivad olla järgmised:

• Soov koondada erinevad võlad üheks.

• Ootamatud kulud, mida ei saa edasi lükata (nt ravikulud).

• Varem võetud kallite väikelaenude refinantseerimine.

• Igapäevaelus tekkinud rahaline puudujääk.

Siiski on oluline mõista, et uue laenu võtmine maksehäire kõrvalt võib tekitada veelgi suuremaid probleeme, kui ei suudeta tasuda uusi kohustusi.

Päriseluline näide

Annika sattus keerulisse olukorda, kui ta kaotas ootamatult töö. Paari kuu jooksul tekkisid maksehäired kommunaalarvetega ning varasem väikelaen jäi samuti tasumata. Kui ta soovis uut tarbimislaenu, et võlad korraga ära maksta, selgus, et pank teda ei finantseeri. Lõpuks leidis ta väiksema krediidiettevõtte, kes pakkus laenu kõrgema intressiga ja väiksemas summas. See aitas tal küll ajutiselt olukorda leevendada, kuid pikas perspektiivis tuli tal otsida töö ja teha kokkuleppeid võlausaldajatega, et majanduslikult stabiilsemaks muutuda.

Kuidas hinnatakse krediidivõimekust maksehäire korral?

Laenuandjad kontrollivad alati järgmisi asjaolusid:

• Kui suur on võlgnevus ja kui kaua see kestnud on.

• Kas tegemist on aktiivse või juba tasutud maksehäirega.

• Kui stabiilne on taotleja sissetulek.

• Millised on varasemad laenukohustused.

Oluline on, et isegi varasemad, kuid juba tasutud maksehäired võivad mõjutada laenu saamise otsust, kuigi väiksemas mahus kui aktiivsed võlad.

Alternatiivid tarbimislaenule maksehäire korral

Kui klassikaline tarbimislaen ei ole kättesaadav, tasub kaaluda alternatiive:

• Võlanõustamine ja maksegraafikute kokkulepped.

• Võlgade refinantseerimine mõne teise laenutootega, kui see on realistlik.

• Käendajaga laen – mõnikord on see ainus viis, kui keegi lähedane on valmis riski jagama.

• Ametlik makseraskuste lahendamise protsess (nt kohtuvälised kokkulepped).

Tarbimislaen versus väikelaen maksehäirete kontekstis

Kui võrrelda kahte laenuliiki, võib öelda, et nii tarbimis- kui ka väikelaen võivad olla kättesaadavad vaid piiratud juhtudel, kui on tegemist maksehäirega kliendiga. Erinevus seisneb pigem summades ja tingimustes – väikelaenu puhul võivad summad olla väiksemad, kuid riskitasu ehk intress on kõrgem.

Riskid, millega peab arvestama

Maksehäiretega laenu võtmine toob kaasa mitmeid lisariske:

• Kohustuste suurenemine ja raskem majanduslik olukord.

• Oht sattuda sügavamatesse võlgadesse.

• Piiratud valik ning võimalikud ebaausad pakkujad turul.

Sellest tulenevalt on vajalik teha põhjalik taustauuring ja hinnata kõiki tingimusi enne lepingu sõlmimist.

Vastutustundlik lähenemine makseraskustes

Oluline on mõista, et laen ei pruugi alati olla lahendus. Kui majanduslik olukord on juba keeruline, võib uue kohustuse võtmine probleeme süvendada. Seetõttu tasub kaaluda alternatiivseid samme: pidada läbirääkimisi võlausaldajatega, otsida lisasissetuleku võimalusi või pöörduda sõltumatu nõustaja poole. Näiteks võib abi leida võlanõustamise teenusest, kus spetsialistid aitavad koostada plaani, kuidas samm-sammult majanduslikust raskusest väljuda.

Kuidas vältida tulevikus maksehäireid?

• Hoida oma igakuised kohustused mõistlikus proportsioonis sissetulekuga.

• Luua hädaabifond ootamatuteks kuludeks.

• Kontrollida regulaarselt oma krediidiajalugu.

• Vajadusel küsida professionaalset nõu enne uue kohustuse võtmist.

Kas turul võib oodata muutusi?

Eestis on krediiditurgu viimastel aastatel rangemalt reguleeritud. See tähendab, et laenuandjate tegevus peab olema läbipaistev ja aus. Tulevikus võib see vähendada ebaausate laenuandjate osakaalu, kuid samas piirab ka maksehäiretega inimeste võimalusi laenu saada. Fookus liigub üha enam sellele, et ennetada probleemide tekkimist ja pakkuda lahendusi varakult, enne kui võlad kontrolli alt väljuvad.